POEETILISED LOOMAD Betti Alveri muuseumis Jõgeval

Loomajoonistuste, -maalide ja skulptuuride näitus "Poeetilised loomad" 
Betti Alveri muuseumis Jõgeval
16. X - 17. XI 2019

joonistused, maalid, skulptuurid: Kadri Roosi, Karmen Haiba, Katrin Haiba, Lea Armväärt, Margot Kask, Nora Rahumägi, Sándor Martin Stern
graafiline kujundus: Kadri Roosi
kaastekst: Margot Kask
näitusevaated: Margot Kask

Kadri Roosi näituse ülespanekul.

Harva kogetavaid elamusi tajume enamasti erilisena. Kohates looduses mõnd lindu või looma, võime osa saada millestki suuremast, näiteks elu avarusest, looduse hingusest. Tolles kogemuses ei pruugi kohatud isendil olla iseseisvat väärtust, ta võib tähistada midagi tõlgendaja maailmapildis.

Loomi on tõlgendatud inspireerivaiks ja toetavaiks eelkäijaiks, esivanemaiks, aga nad on ka esindanud siseilma osakesi, mida tunneme endis võimalustena olevat. Mõnd looma vaadates leiame peegeldusi, mis võimendavaid midagi meis endis või puhastavad millestki, ja mõne juures näeme midagi, mida meis endis enam või veel pole.

Kadri Roosi. Šimpans. Digitrükk söejoonistusest. 2019.

Üks viis tegelikkuse uurimiseks on tähelepanelik vaatlus. Silmitsemine, kuulamine, nuusutamine, puudutamine, sõrme pulsil hoidmine. Uuriva iseloomuga visandamine on üks sellise lähenemise vorme. Subjektiivne, nauditav, vaimustav, mänglev, ja samas ka objektiivselt tunnistav, tunnustav, austust avaldav. Kogetud tegelikkusekillukesi salvestav, kuna jälgimisest jääb jälg.

Margot Kask. Esivanemad (ahvid, kaslased). 

Tušš, akrüül ja akvarell paberil, iga 297 x 420 cm.

Margot Kask. Aasia lõvi. 

Tint ja akvarell paberil, 350 x 450 mm, 297 x 410 mm. 

Margot Kask. Vesipühvli skelett. Aasia lõvi I, II. Punahirve kolju ja sarved. Lumekakk. 

Tint, akvarell ja viltpliiats paberil, 2015-2016.

Enamus sel näitusel kujutatud linnu- ja loomaliikidest on tuntud ja tunnustatud, mingit pidi privilegeeritud seisuses: eristuvad ja eredad, suured ja silmapaistvad, imelised ja imetletud. Aga samal ajal haprad ja ohus, kuna nende elukeskkond kahaneb, levilad killustuvad ja kehad on jätkuvalt majanduslikuks huviobjektiks. Loodusteadlikkuse seisukohalt ei paku see näitus liikide mitmekesisuse poolelt suuri üllatusi, kuid näituse eesmärk on teine: esitleda väärtustava vaatlemise, nägemise, tõlgendamise ja kogetu vahendamise viise.

*

“Poeetilised loomad” kuulub sarja, mille eelmised näitused, “Kaasa võetud loomad” ja “Kujutletud loomad”, toimusid jaanuarist aprillini Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses ja maist septembrini Tartu Ülikooli Botaanikaaias. Järgmine väljapanek tuleb veebruaris Võru Linnagaleriis. Samaaegselt Jõgeval Betti Alveri ja Alo Mattiiseni muuseumis oleva näitusega on Elistvere loomapargis installatsioon “Külalised”.

Osalejaid ühendab looduse ja kunsti õppimise kogemus Sándor Martin Sterni (1924-2017) juhitud animalistikaringis, mis toimus Tallinna loomaaias aastail 1986-2006.

Näitus on koostatud kummardusena meie õpetajale. Oleme inspireeritud tema mõjust elu ja kultuuri rikkuse tunnetusele. Näitus on katse väljendada looduse tajumist terviku ja terviklikuna, empaatiat, hoolimist ja austust kõige elava vastu ning juhib tähelepanu vastustusele inimesena.

Sándor Stern õpetas meile eelkõige realistlikku kujutamist vormi märkamise ja joone juhtimise kaudu. Oma loomingulises arengus oleme ekselnud siia-sinna ja leidnud ilmselt muudki, aga vormitunnetus on meie töödes siiani olulisel kohal. Oleme kõik saanud temalt päranduseks must-valge mõtlemise oskuse, kuid värvikasutuse puhul irdume Sterni alalhoidlikust, loodust järgivast lähenemisest, mida võib näha tema töödes, näiteks loomaaia teabetahvlitel ja postmarkidel. Liikide, parimal juhul ka isendite-indiviidide äratuntavus on meile jätkuvalt üheks eesmärgiks. Vaimustume elavusest, meid inspireerib hetkemulje ja tõlgendusvabadus ning seetõttu on meie joonistused-maalid enamasti põgusad, üldistatud ja valikulise teabega, mis ka joonistusele ja maalile väljendusvahenditena eriomane.


Tööprotsessis on kasutatud erinevaid võtteid.
Kadri Roosi ja Nora Rahumägi joonistused esindavad modelli vahetut uurimist. Need on tehtud Tallinna, Helsingi ja Stuttgarti loomaaedades ning koduaias. Vahetu, dokumenteeriva, varitsuspõhise joonistamise iseloomulikeks omadusteks on ülesvõtete rohkus, kujutise hõredus ja näiline kergus.

Kadri Roosi loomajoonistused natuurist. 2018-2019.

 Kadri Roosi. Teravmokk- ehk mustninasarvik. Värvipliiats, akvarell. 2019.

 Kadri Roosi. Euroopa naarits. Tušš, akvarell. 2019.

Kadri Roosi. Hallhüljes. Kääbusjõehobu. 

Tušš, digitrükk tušijoonistusest. 2018-2019.

Kadri Roosi, Nora Rahumägi. 

Loomajoonistused natuurist. Visandiraamatud ja lahtised lehed.

Teised kunstnikud koguvad lähtematerjali küll vahetutest kohtumistest, aga lõppfaasis töötavad tihti ateljees. Karmen ja Katrin Haiba, Lea Armväärti, Margot Kase ja Sándor Sterni tööd on valminud pikema ja mitmekihilisema ettevalmistuse tulemusel: vahetult loomi vaadeldes (ja mõnel juhul ka nende eest hoolitsedes), visandades ning kaamera abil kogutu põhjal.
Kaks näidet:
Sándor Sterni peenekoeliste akvarellide peamiseks eesmärgiks on vahendada liigile iseloomulikku, sest nad on tehtud loomaia teabetahvlitele suurendamiseks. Esile tõuseb pigem üürike, kuid sellegipoolest kirgas kohtumine vaatajaga (või vaataja silme ees avanev vaade, millesse paistab hetkeks sisse astuvat valitud loom) kui pikaajaline koosolemine, ehkki nende piltide aluseks on just pikaajalisel uurimisel põhinev teadlikkus.

Sándor Martin Stern. Kaslased. 

Liike tuvustavad originaalakvarellid Tallinna loomaaia teabetahvlite jaoks. 2000nd.

Karmen Haiba maalikäsitlus on nii tehnilises kui ka emotsionaalses plaanis mõjutatud traditsioonilisest ikoonimaalist. Tema töödes on ka renessanssportreedele omast kohalolekut ja seisundipeenust. Tundub, et nad väljendavad mõningaid rahu ja õndsuse aspekte. Maalide ruumid kohtuvad tinglikult näitusesaalis, hobused paistavad sügavate pilkude abil suhtlevat nii vaatajaga kui ka omavahel.

Karmen Haiba. Hobune I-VI (detailid). Segatehnika vineeril. 2016-2017. 

Võrdluses paistab, et Sándor Sterni akvarellid vahendavad teadmisi kujutatud liikide füüsilisest välimuse ja käitumise ehk keha väliste tunnuste ja selle kasutamisviiside kohta ning Karmen Haiba hobuseportreed osutavad ennekõike siseilma nähtustele ja selles toimuvaile liikumistele.


Näitus Betti Alveri muuseumis Jõgeval jääb avatuks kuni 15. novembrini.

3. novembril kl 12 toimub näitusel loomade joonistamise töötuba. Modellideks on kolm küülikut ja karbitäis eksootilisi tigusid. Juhendab Margot Kask.


Rohkem teavet:

Kadri Roosi
kadri.roosi@gmail.com

Karmen Haiba
karmen.haiba@gmail.com

Katrin Haiba
katrin.haiba@gmail.com

Lea Armväärt
lea.armvaart@gmail.com

Margot Kask
mkask@tlu.ee

Nora Rahumägi
mount.peaceful@hotmail.com