"Kujutletud loomad"
joonistused, maalid, skulptuurid: Kadri Roosi, Karmen Haiba, Katrin Haiba, Lea Armväärt, Margot Kask, Nora Rahumägi, Sándor Martin Stern
aluste installatsiooni idee: Kadri Roosi
graafiline kujundus: Kadri Roosi
installatsiooni teostus ja ülespanek: Indrek Roosi, Kadri Roosi, Karmen Haiba, Margot Kask
kaastekstid: Kristine Fenske (TÜ Botaanikaaed), Margot Kask
näitusevaated: Margot Kask
* Installatsioon on avatud kasvuhoonetes ja aedades alates 13. VI 2019.
Näitus on järg aasta alguses Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses toimunud näitusele “Kaasa võetud loomad”. Osa teoseid on samad, osa uued ja osa uues kuues. Näituse moodustab ligi sada teost, mille hulgas on joonistusi, maale ja skulptuure.
Tänases kultuuris on vaatlusepõhise, kirjeldava kujutamise oskus taandumas ja tähtsust kaotamas, kuid protsessina on sel väärtusi, mis ei pruugi olla kõrvaltvaatajale hoomatavad. Olulist rolli võib hakata mängima ka modelli vaadeldes temaga koos veedetud aeg. Selle kestel jäävad silma emotsionaalsed, käitumuslikud nüansid ja suhtlemise vormid, mis võivad rikastada nii maailmakogemust kui enesetunnetust.
Tallinna loomaaias toimunud näitusel esitlesime peamiselt seal elavatest modellidest tehtud joonistusi. Botaanikaaeda tuues muutus kontekst. Siin on kujutised loomadest, nende märkamise ja jälgimise jäljendid, toodud keskkonda, kus enamik vaadeldud ja vahendatud modellidest pole kunagi viibinud. Kuid siin kasvavate taimede esivanemad on piltidel kujutatud loomadega üsnagi tõenäoliselt kokku puutunud. Tihti on taasühendatud liigid ühel või teisel viisil aidanud üksteisel elus püsida, levida ja kasvada. Seega, vaadates taimede perspektiivist, võiks selle näituse pealkiri olla ka “Mälestusi loomadest”.
Suur osa loomapiltidest on vormistatud sarnaselt teabetahvlitele ning paigutatud aeda ja kasvuhoonetesse taimede vahele. Teabetahvlitel ja siltidel-viitadel kasutatakse kujutisi enamasti osutatava paremaks ära tundmiseks ja grupis teiste seast eristamiseks, aga ka asenduseks, kui modelli parasjagu näha ei ole. Kujutis on olemuslikult ainult viide, osutus millelegi, mida pole kohal.
Kui aed on maailma mudel (ja sümbol), kerkib küsimus, kas aias taimede vahel esitatud sildid on saamas monumentideks või tähistavad need koosluste hoidmise kavatsusi.
Ajaloolises plaanis on looma- ja botaanikaaiad alguse saanud asjalike kodulähedaste kasvukeskkondade arenemisest ühest küljest esinduslikeks suhtlemisruumideks ning teisalt teaduslikeks katsetus- ja arenduskeskkondadeks. Kaudsemalt on tänastel botaanika- ja loomaaedadel seoseid ka teiste loodusteaduslike teabekogumis- ja säilitamisviiside: muuseumide, herbaariumite ja wunderkammeritega. Kuid lisaks nimetatule kannavad kõik need elu (ja selle jälgede) hoidlad kujundlikult maailma loodusterviku tähendust, milles aednik (ehk inimene, meie planeedi domineeriv liik) uurib, avastab, katsetab, teab, hoiab, toetab ja arendab teisi, kes temast nõrgemad ja sõltuvad.
Kuid Tartu botaanikaaeda taimede, tiikide ja küngaste vahele sulandatud näitust võib vaadelda ka ilma mure ja süümepiinadeta, koheldes seda omamoodi maastikumänguna ning seades eesmärgiks leida aedadest ja kasvuhoonetest üles kõik 58 silti või lastes mõttel vabalt rännata ja kujutledes modelle põgusa kohtumise järel teist külge pööramas ja edasi põõnamas või põõsaste vahele kadumas.
Näitus on koostatud kummardusena meie õpetajale. Oleme inspireeritud tema mõjust elu ja kultuuri rikkuse tunnetusele. Näitus on katse väljendada looduse tajumist terviku ja terviklikuna, empaatiat, hoolimist ja austust kõige elava vastu ning juhib tähelepanu vastustusele inimesena.
Stern õpetas meile eelkõige realistlikku kujutamist vormi märkamise ja joone juhtimise kaudu. Oma loomingulises arengus oleme ekselnud siia-sinna ja leidnud ilmselt muudki, aga vormitunnetus on meie töödes siiani olulisel kohal. Oleme kõik saanud temalt päranduseks must-valge mõtlemise oskuse, kuid värvikasutuse puhul irdume alalhoidlikust, loodust järgivast lähenemisest, mida võib näha tema töödes, näiteks loomaaia teabetahvlitel ja postmarkidel. (Väike valik teabetahvlite jaoks maalitud akvarelle on vaadeldav Botaanikaaia galeriis.) Liikide, parimal juhul ka isendite-indiviidide äratuntavus on meile jätkuvalt üheks eesmärgiks. Vaimustume elavusest, meid inspireerib hetkemulje ja tõlgendusvabadus ning seetõttu on meie joonistused-maalid enamasti põgusad, üldistatud ja valikulise teabega, mis ka joonistusele ja maalile väljendusvahenditena eriomane.
Kadri Roosi vahetu vaatluse põhjal Tallinna, Helsingi ja Stuttgarti loomaaedades valminud joonistusi erinevatest loomadest võib vaadata kasvuhoone välisseinal, fuajees ja näituseruumis. Nende hulgas on haruldusi, nt okaapid. Karmen Haiba ikoonimaalist inspireeritud vaiksed ja rahustavad, peene emotsionaalse tunnetusega komponeeritud hobuseportreed on eksponeeritud kasvuhoone näituseruumides. Näituseruumis saab vaadata ka Sándor Sterni Tallinna loomaaia teabetahvlite jaoks maalitud realistlikke akvarelle, milles sellele näitusele on koondatud valik kaslasi; Margot Kase segatehnikas joonistusi Tallinna loomaaia lõvidest ja Lea Armväärti väikeseid pronksskulptuure erinevatest kaladest. Katrin Haiba Brooklyni loomaaias tehtud visandlike akvarellpliiatsi joonistuste suurendatud väljatrükid ripuvad kasvuhoone seintel. Aedadesse ja kasvuhoonetesse paigutatud siltidel on Kadri Roosi, Margot Kase ja Nora Rahumägi joonistused.
Näitus Tartu Ülikooli Botaanikaaias jääb avatuks kuni 7. septembrini.
Näitusega saab edaspidi tutvuda oktoobris ja novembris Betti Alveri keskuses Jõgeval ja 2020. aasta alguses Võru Linnagaleriis.
Rohkem teavet:
Kadri Roosi +372 5132016 kadri.roosi@gmail.com
Margot Kask +372 5275531 mkask@tlu.ee
Tartu Ülikooli Botaanikaaia näitusesaalis, kasvuhoonetes ja aias
18. V - 7. IX 2019 *
Katrin Haiba. Merilõvid. Digitrükk akvarellist, 2019.
aluste installatsiooni idee: Kadri Roosi
graafiline kujundus: Kadri Roosi
installatsiooni teostus ja ülespanek: Indrek Roosi, Kadri Roosi, Karmen Haiba, Margot Kask
kaastekstid: Kristine Fenske (TÜ Botaanikaaed), Margot Kask
näitusevaated: Margot Kask
* Installatsioon on avatud kasvuhoonetes ja aedades alates 13. VI 2019.
Margot Kask. Aasia lõvid. Tindipliiats, akvarell. 2016.
Kadri Roosi. Kääbusjõehobu. Hallhüljes. Digitrükid tušijoonistusest, 2019.
Näitus on järg aasta alguses Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses toimunud näitusele “Kaasa võetud loomad”. Osa teoseid on samad, osa uued ja osa uues kuues. Näituse moodustab ligi sada teost, mille hulgas on joonistusi, maale ja skulptuure.
Tänases kultuuris on vaatlusepõhise, kirjeldava kujutamise oskus taandumas ja tähtsust kaotamas, kuid protsessina on sel väärtusi, mis ei pruugi olla kõrvaltvaatajale hoomatavad. Olulist rolli võib hakata mängima ka modelli vaadeldes temaga koos veedetud aeg. Selle kestel jäävad silma emotsionaalsed, käitumuslikud nüansid ja suhtlemise vormid, mis võivad rikastada nii maailmakogemust kui enesetunnetust.
Tallinna loomaaias toimunud näitusel esitlesime peamiselt seal elavatest modellidest tehtud joonistusi. Botaanikaaeda tuues muutus kontekst. Siin on kujutised loomadest, nende märkamise ja jälgimise jäljendid, toodud keskkonda, kus enamik vaadeldud ja vahendatud modellidest pole kunagi viibinud. Kuid siin kasvavate taimede esivanemad on piltidel kujutatud loomadega üsnagi tõenäoliselt kokku puutunud. Tihti on taasühendatud liigid ühel või teisel viisil aidanud üksteisel elus püsida, levida ja kasvada. Seega, vaadates taimede perspektiivist, võiks selle näituse pealkiri olla ka “Mälestusi loomadest”.
Suur osa loomapiltidest on vormistatud sarnaselt teabetahvlitele ning paigutatud aeda ja kasvuhoonetesse taimede vahele. Teabetahvlitel ja siltidel-viitadel kasutatakse kujutisi enamasti osutatava paremaks ära tundmiseks ja grupis teiste seast eristamiseks, aga ka asenduseks, kui modelli parasjagu näha ei ole. Kujutis on olemuslikult ainult viide, osutus millelegi, mida pole kohal.
Kui aed on maailma mudel (ja sümbol), kerkib küsimus, kas aias taimede vahel esitatud sildid on saamas monumentideks või tähistavad need koosluste hoidmise kavatsusi.
Ajaloolises plaanis on looma- ja botaanikaaiad alguse saanud asjalike kodulähedaste kasvukeskkondade arenemisest ühest küljest esinduslikeks suhtlemisruumideks ning teisalt teaduslikeks katsetus- ja arenduskeskkondadeks. Kaudsemalt on tänastel botaanika- ja loomaaedadel seoseid ka teiste loodusteaduslike teabekogumis- ja säilitamisviiside: muuseumide, herbaariumite ja wunderkammeritega. Kuid lisaks nimetatule kannavad kõik need elu (ja selle jälgede) hoidlad kujundlikult maailma loodusterviku tähendust, milles aednik (ehk inimene, meie planeedi domineeriv liik) uurib, avastab, katsetab, teab, hoiab, toetab ja arendab teisi, kes temast nõrgemad ja sõltuvad.
Kuid Tartu botaanikaaeda taimede, tiikide ja küngaste vahele sulandatud näitust võib vaadelda ka ilma mure ja süümepiinadeta, koheldes seda omamoodi maastikumänguna ning seades eesmärgiks leida aedadest ja kasvuhoonetest üles kõik 58 silti või lastes mõttel vabalt rännata ja kujutledes modelle põgusa kohtumise järel teist külge pööramas ja edasi põõnamas või põõsaste vahele kadumas.
*
Sándor Martin Stern. Manul I, II. Amuuri tiiger. Irbis. Akvarell, 2000. aastad.
*
Osalejaid ühendab looduse ja kunsti õppimise kogemus Sándor Martin Sterni (1924-2017) juhitud animalistikaringis, mis toimus aastail 1986-2009 talviti Tallinna Loomaaias ja lisaks mõnikord suviti Sternide pere suvekodus Toritammel. Põhiosa näitusel olevaist töödest on valminud paari viimase aasta jooksul iseseisva loominguna, kuid väljapanekust võib leida ka üksikuid Sterni juhendamisel tehtud joonistusi ja maale. (Ristikesed nendel tähistavad Sterni komplimente.)Näitus on koostatud kummardusena meie õpetajale. Oleme inspireeritud tema mõjust elu ja kultuuri rikkuse tunnetusele. Näitus on katse väljendada looduse tajumist terviku ja terviklikuna, empaatiat, hoolimist ja austust kõige elava vastu ning juhib tähelepanu vastustusele inimesena.
Stern õpetas meile eelkõige realistlikku kujutamist vormi märkamise ja joone juhtimise kaudu. Oma loomingulises arengus oleme ekselnud siia-sinna ja leidnud ilmselt muudki, aga vormitunnetus on meie töödes siiani olulisel kohal. Oleme kõik saanud temalt päranduseks must-valge mõtlemise oskuse, kuid värvikasutuse puhul irdume alalhoidlikust, loodust järgivast lähenemisest, mida võib näha tema töödes, näiteks loomaaia teabetahvlitel ja postmarkidel. (Väike valik teabetahvlite jaoks maalitud akvarelle on vaadeldav Botaanikaaia galeriis.) Liikide, parimal juhul ka isendite-indiviidide äratuntavus on meile jätkuvalt üheks eesmärgiks. Vaimustume elavusest, meid inspireerib hetkemulje ja tõlgendusvabadus ning seetõttu on meie joonistused-maalid enamasti põgusad, üldistatud ja valikulise teabega, mis ka joonistusele ja maalile väljendusvahenditena eriomane.
*
Kadri Roosi vahetu vaatluse põhjal Tallinna, Helsingi ja Stuttgarti loomaaedades valminud joonistusi erinevatest loomadest võib vaadata kasvuhoone välisseinal, fuajees ja näituseruumis. Nende hulgas on haruldusi, nt okaapid. Karmen Haiba ikoonimaalist inspireeritud vaiksed ja rahustavad, peene emotsionaalse tunnetusega komponeeritud hobuseportreed on eksponeeritud kasvuhoone näituseruumides. Näituseruumis saab vaadata ka Sándor Sterni Tallinna loomaaia teabetahvlite jaoks maalitud realistlikke akvarelle, milles sellele näitusele on koondatud valik kaslasi; Margot Kase segatehnikas joonistusi Tallinna loomaaia lõvidest ja Lea Armväärti väikeseid pronksskulptuure erinevatest kaladest. Katrin Haiba Brooklyni loomaaias tehtud visandlike akvarellpliiatsi joonistuste suurendatud väljatrükid ripuvad kasvuhoone seintel. Aedadesse ja kasvuhoonetesse paigutatud siltidel on Kadri Roosi, Margot Kase ja Nora Rahumägi joonistused.
*
Näitus Tartu Ülikooli Botaanikaaias jääb avatuks kuni 7. septembrini.
Näitusega saab edaspidi tutvuda oktoobris ja novembris Betti Alveri keskuses Jõgeval ja 2020. aasta alguses Võru Linnagaleriis.
Rohkem teavet:
Kadri Roosi +372 5132016 kadri.roosi@gmail.com
Margot Kask +372 5275531 mkask@tlu.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar