Kertu Tubergi ehtenäitus „Lõputu november – une-eelne
seisund hinges“
A galerii Seifis 12.11.–7.12.2009
390
x 235 x 165 x 315 cm raudkapp, 45 puidust, paberist, kunstvaigust ja tindist karpi,
kärbeste ja õunavarte kujulised hõbeprossid, rohekashall niit, tekst.
[ELURING]
Ehe
viitab (oma) haljuse kaudu olemuslikult haljendamisele
ja õitsemisele – kevade osale aastaringist, kasvamisele ja tõusule. Näituse
nimes sisalduv ajamäärus [november], vastupidiselt, kahanemisele, vähenemisele
ja hävimisele, ning selle epiteet [lõputu] lootusetusele – nii peatse pöördepunktile
lähenemise kui selle olemasolugi suhtes.
Elurütm
jaguneb üldjoontes liikumisteks ja pausideks. Tegususele eelneb ja järgneb
tegevusetus. Vaikus – seisak
südametuksete, päevade ja tööde vahel
– võib olla vaheaeg, hingetõmbepaus: kogumise, kasvamise,
kuulatamise, mõtisklemise, unistamise või ümina aeg veidi enne
suikumist. Enne talve ja und. Või nende ajal ja asemel.
[ÕUNAD]
Mõnel päeval on õunu söödud. Küllap need olid
maitsvad – ainult varred on järel. Võib-olla olid need noodsamad (Eedeni
rohuaia keskel kasvanud puu) viljad, mis põhjustasid iha, häbi ning, eraldades
inimkonna Paradiisist, ka surelikkuse.
Häbi põhjuseks on enamasti süütunne. Keelatud tegude
ja soovide varjamise vajaduse põhjustab soov ümbrusega harmoneeruda. Sedakaudu
võiks õunavarsi mõista patu ilmsikstuleku sümbolina. Kuid kui avardada hea ja
kurja tundmise puu vilja maitsmise tähendus proovimise ja katsetamiseni
üldiselt, tähistaks see kujund katse ja eksituse meetodi kasutuselevõttu kehtiva
korra pimesi tunnustamise asemel, põhjuste ja tagajärgede toime käivitumist
ning nendest teadlikuks ja vastutavaks saamist.
Moosese sõnutsi ütles madu Evale hea ja kurja
tundmise puu vilja pakkudes, et selle maitsmine muudab inimese jumala sarnaseks (1).
Ja tal võis mõneti õiguski olla – uurimise, proovimise ja järeldamise kaudu
võib ajapikku jõuda uuritava tundmise, mõistmise ja valdamiseni.
Varre vaatlemine osutab sellele, et joovastus on
möödas, säilitamine selles peituva tähenduse väärtustamisele.
Seemne jaoks on vili kaitsekiht ja kõige
toimetulekuks vajaliku allikas, umbes nagu üsk või viljaka aiaga kodu. Kui õun
tähistaks vaid naudingut, oleks üksildane õunavars elu paratamatu otsasaamise
märk. Kuid seeme võib juba mullas ootel või võrsumas olla ja vars mälestuseks
alles nagu nabanöör.
Elu
vars, pomiseb lammaste
lugeja.
[KÄRBSED]
Mõnes karbis on kärbes. Liikuv, lendav ja
tähelepanelik. Sajasilmne.
Karpidesse
paigutatud kärbsed võiksid seostuda eelkõige teadusliku kogumisega. Kuid need
paistavad viibivat sängis.
Kuna
kärbsed levitavad haigusi ja nende vastsed toituvad kõdunevast lihast,
seostuvad nad enamasti lagunemise ja surmaga. Siin, (lõputu) kooljakuu
kontekstis, võivad karpidesse
paigutatud kärbsed tähistada aja (ehk protsesside) seiskumist. – Kas see on hoo
vähenemine pärast töö lõppu (läbikulunud tiibade kasutuks muutumist) ja vaba
langemise kiirendust? Või pidurdamine enne järsku kurvi, millena pööripäev
lennult paista võib? Kas hävingu ja kadumise katkemisele järgneb alati
paranemine, kasv ja areng?
[PLEKID]
Mõnes karbis on mustad laigud. Võimalik, et
sealt ollakse just lahkunud. Need, mis näha on, võivad olla nii põrmu huumuseks
muutunud pudemed kui ka sellesama muda poole teel olevad eosed. Kärbsemust või
pori.
[UNELAUL]
Galeriiruumiks
oleva raudse turvakapi uksepiidale on üles pandud lammaste lugemise jada, nimekiri, milles lambad kipuvad segi minema
õunte, nende varte, kärbeste ja üldise hämarusega.
Meeli
puhastavate meditatsioonitehnikate hulgas on keskendumisharjutusi, mille käigus püütakse tähelepanu hoida pidevalt samal objektil. Kõigil teistel
meeldetulevail ja uitvele hargnevail mõtteil lastakse oma teed minna. Sellise
meeleharjutuse tulemuseks on oskus püsida – teemas, seisundis või lihtsalt
teadvel, ärkvel, erksana.
Unelaulu lõpuks leitakse lambad taas üles.
(Minu Muhu vanaema oleks sel puhul kasutanud
väljendit „leitakse kätte“. Milline kaugus avaldub selles ammuses, justkui
elektrieelses pimeduses kobamisi otsimisele viitavas kujundis!)
Laul
kaigub vaikselt hämarusse. Varjule kogutud viljad aitavad ööd ja talve üle
elada. Eks lambadki.
Võimalik,
et lammaste lugemine ja nende arvukuse kujutlemine enne ööd ja talve on mõne
viljakuse ja külluse rituaali kauge kaja. Tallele panemise väljendki võib
tuleneda lambale antava kaudu endile rikkuse kasvatamisest. Või – millisest
tallest on jutt? Ja millisest rikkusest? Johannese ilmutuse järgi oli tall
inimese ja jumala vastastikuste andide võrdkuju, tähistades ka Kristust.[2] Ka
patuoina kujund võib olla alguse saanud samast nähtusest – balti algupäraga
sõna „oinas“ tähistab mitmes keeles lisaks oinale ka jäära, utte ja talle.
Kõige
lihtsam on lammaste lugemist seostada siiski karjakasvatajate kombega lambad
ööseks lauta või aedikusse ajada, kuna nii oli turvalisem. Seega, igaõhtune
karja ülelugemine võis olla mitte ainult poeetiline kujund, vaid ka igaõhtune
möödapääsmatult vajalik tegevus, milleta poleks süda rahule jäänud ega uni tulnud.
[KÄRBESTE JUMALAD]
Vana
Testamendi Kuningate raamatus nimetatakse Baal-Zeboubi (e.k Baal-Sebub) [3],
otsetõlkes kärbeste jumalat [4]. Accaroni või Ekroni linna kuningas Ahasja (Ochozias või Ahaziah) hüüab
teda surmahädas appi. Juutide Issand paneb seda väga pahaks, sest tema arvates
on tegemist kohaliku vähetähtsa jumalusega. Lugu lõpeb sellega, et Issand
sekkub ja laseb sel Ekroni kuningal surra.
Uue
Testamendi evangeeliumides kasutab Jeesus kärbeste jumala nimele kõlaliselt väga
sarnast nime Baal Zeboul (e. k. Peltsebul) [5],
mis otsetõlkes tähendab suure hoone
jumalat [6]. Viimane
on omakorda väga sarnane sõnaühendile, mille tähendus eesti keeles oleks templijumal, kelleks nimetati Jahvet [7]. Jeesus
kasutab seda nime kurivaimu tähenduses. Sealt on selle kujundi üle võtnud ka
William Golding. [8]
Robert
Charles Branden arvab, et mõni Kuningate raamatu ümberkirjutaja tegi
sihiliku kirjavea, et Kaananimaa
paganaid halvustada. [9] Kuid võib ka olla, et too ammune ümberkirjutaja soovis selle rikke abil juhtida
lugejate tähelepanu judaismi ja kristluse ühtsele algusele ja nende lõhenemise (võimaliku)
põhjuse absurdsusele. Sest tema kaasaegsed lugejad pidid ju ometi kõlalisi
sarnasusi märkama.
Veel on võimalik, et kärbeste seos käsitamatu
kurjusega on põlistunud kristlikku kultuuriruumi Moosese kirjeldatud egiptuse
nuhtluste tõttu, millega juutide jumal väidetavasti egiptlasi oma
äravalitud rahva vangis hoidmise eest karistas. Nende (nuhtluste) hulka kuulusid
muude õuduste hulgas sääskede ja parmude rünnakud. [10]
Kuid see seos kärbestega pole Vana-Egiptuse
kultuuris ainus. Ehete entsüklopeedia autori Harold Newmani andmetel kasutati
kärbsekujulisi kullatud ripatseid Egiptuse uue riigi ajal sõjaväeliste aumärkidena.
Hiljem olevat neid jagatud ka õukondlastele ja veel hiljem kandnud neid
naisedki. Newman oletab, et kärbsekujulisi ehteid kasutati ka talismanina, kuid
ei täpsusta, mille eest need kandjat kaitsesid. [11]
Millisel
põhjusel võisid egiptlased kärbse talismaniks valida? Kas kaitseks mõne järgmise
käsitamatu rünnaku vastu?
Millisel
põhjusel kannaksin mina oma rinnal kärbest?
Kärbes
pole ei mesilane ega parm [12]. Kuid
kui ta ongi materiaalses mõttes kõige kasutum koduloom, võib ta kindlasti kanda
muid tähendusi. Inimese ja kärbse suhte puhul on vist enamasti tegemist esimese
sooviga teisest vabaneda. Ja mõnikord võrreldakse inimest, kes teist millegagi
tüütab, kärbsega. Tüütava eemalepeletamise vastand oleks vist sallimine.
Kui
kärbestel oleks olemas kaitsja, siis kas tema suhe neisse võiks
olla võrreldav jumala ja inimeste suhtega – juhul, kui selline üldse
eksisteerib? Vaevalt, et meid talle kuidagipidi vaja oleks. Ja kõik meie palved
võiksid talle kosta üsna ühtlase suminana.
Juhul,
kui heebrea lugu nuhtlustest ei vasta(ks) tõele, siis kas kärbsekujulisi
ripatseid võidi kanda hoopis armulikkuse ja halastuse märgiks, st nende
suhtumiste meeles hoidmiseks? Ka sõjaväes – või just sõjaväes?
Katoliiklikus
traditsioonis on kärbeste kaitsja olemas. Selleks (või täpsemalt, kärbeste abil
kaitsjaks) peetakse püha Arcisust või Narcisust, levinumas vormis Narkissost, kes elas 300. aasta paiku
Kataloonias Girona linnas ja on mõnede allikate teatel sinna maetud [13]. Vähemalt
kolmel korral, kui prantslased linna ründasid, olevat tema hauast väljunud
suuremat sorti parv kärbseid ja ründajad minema ajanud. Seega, kärbes on kristlusega
seonduvais lugudes leidnud veelkordselt kasutust sõjalise jõuna.
Narkissose
nimes peituv seos eneseimetlusega on ehte kontekstis kahtlemata kummastav, kuid
tõenäoliselt juhuslik.
Eelnevast
võib vist järeldada, et kärbsekujulisi ehteid võidi kanda tõrjemaagilise
vahendina enda kaitseks. Kaunistava asemel on ehtele läbi ajaloo
omistatud kaitsvat toimet. Mõneti polegi need omadused teineteisest kuigi
kauged, kuna ilu võib nooruse,
õitsengu ja tervise kontekstis seostada eluga selle külluslikus vormis, Uku
Masingu termini kohaselt elusamusega.
Ja
siit edasi mõeldes: kuna millegi valdamine võiks ideaalis sisaldada nii selle
teadlikku kasutamist, kui ka mitte kasutamist, võis kärbse kujundi seos surmaga
ulatuda ka kaitseni surma vastu [14].
[KEST]
Sõna
kestmine tuleneb arvatavasti kesta
sees, katte varjus kaitstuna olekust. Kõik need väikesed asjad seal toas,
turvakapis ja karbikestes on varjul, oodates vaikselt ja liikumatult oma aega.
Nukkumas, unes.
Putukajalad ja õunavarred seob otseses mõttes ühte
veripunasele elulõngale vastanduvalt rohekashall niit. Karbid on sellele
lükitud nagu palvehelmed, iga helmes tähistamas üht palvet – appihüüdu,
tänuavaldust. Pöördumist, mis mõnikord meelest läheb.
Iga karp ümbritseb oma sisu kaitsvalt nagu õnnistus.
Mõne jala ümber on niit keerdus. Ju nad liigutavad
unes.
Karbid on loetud ja nummerdatud. Esimene kannab
märget „1. s. p.“, mis tähistab kuu
esimese ja nädala seitsmenda päeva ühtimist. Kood väldib töö- ja puhkeaegade
eristumist.
Loendaja
ajaarvestuse kuu – algselt öid valgustava taevakeha kasvu ja kahanemise tsüklit
tähistav ajaühik – on vähemalt kolmandiku võrra Gregoriuse määratletust pikem.
Võib-olla katsid pilved mõnel olulisel hetkel taeva ning uue kuu loomine jäi
märkamata. Pilved, muud mõtted või uni.
Lootusetult
tõlgendades võiksid karbid sisaldada mälestuskilde või unistusi lendamisest –
lõputu hilissügisena näivas ajas. Kogum tähistaks kestvat igatsust ja
kaudsemalt ilmajäetust. Või natuke lootusrikkamalt:
ilma jäetust, seega iga.
Pärast neljakümne viiendat karpi ripub niidiots
tühjalt. Võib-olla on see olnud kokku seotud ja ust avades katkenud, kuid võib-olla
on kogu(ne)mine alles teoksil.
Niidi katkestus on mõneti nagu eluringi määramatu
varjatud osa enne uue pöörde jaoks hoo võtmist, nagu kuu loomise aegne pimedus.
Uksel seistes, sisse astununa, ei näe me oma selja taha. Ühte maailma ei paista
teine.
Need maailmad võivad olla esitatud ka
vastupidiselt – see, mida me seifiust avades näeme, võib olla eluringi varjatud
osa. See, mis jääb surma ja sünni vahele. Või sügise ja kevade.
Kui niidiotsast tõmmata, pudenevad helmed
laiali. Võib-olla kukuvad põrmu, võib-olla tõusevad lendu.
[Praegu, hilisnovembris, hoiab see niit neid
seal kapis ja karpides kinni. Tegevus(etuse)liin või jutulõng.]
[RÄMPS VÕI RELIIKVIA]
Egiptlaste ehete pind oli kaetud kullaga ja sees oli
kõdu, arvatavasti surnukeha. (Seega olid need ripatsid midagi muumia sarnast.) Tubergi ehted on jäljendid, lateksi abil hõbedast
valatud vormid.
Jumal teab, kuhu kärbsed kadusid või mis
neist sai. Surimaske saab võtta elavateltki. Jäljend pole ehe.
On ehe, pole ehe.
Ehe või plekk, rämps või reliikvia, lammas,
pori või kärbes.
[PS]
Kogu eelneva püüdluse kärbseid ellu äratada
ja neid süüst puhastada võib pidada õigustühiseks, kuna installatsiooni autori Kertu
Tubergi sõnul [15] olid
tema inspiratsiooniallikateks või idee lähtepunktideks elamused varahommikuti
kirjade kandmisest, (kirjalik) mõttevahetus ühe unetu pensionäriga sel ajal
(kui too kirjutas talle kui kirjakandjale, olles teda mõnd aega jälginud), ja Emil Ciorani kõdunemise teooria [16].
Ciorani järgi on inimene elutahte külge kinni
jäänud (nagu kärbes liimile) ning sellelt pinnalt võiks arvata, et
installatsioon Seifis kujutab kinni püütud, karpidesse kruvitud ja raudukse
taha varjatud kärbseid, tähistamas lõpmatu hulga päevade jooksul sündinud või neis
pesitsenud kurjust ja tüli, ...ning õunavarsi, tähistamas kasutatud lõbusid,
mis on praeguseks otsas ja millel pole enam mingit mõtet. Kõikide nende üsna
sarnasena korduvate vormide salvestumine (mällu või arhiivi) võtaks justkui
kõikidelt järgnevailt päevadelt ja sündmustelt juba ette ära nende võimalused
erakordsuseks.
Kaldun arvama, et Cioran esitas oma loo
negatiivse näitena ja väljapääsmatuse võtmes, justkui sõlminuna Tubergi
installatsiooni niidiotsad kokku ning jättes ajajoon-jutulõngale pikitud
kärbestest kee (nagu Vana-India sünni ja surma jumalanna Kali pealuudest kee)
lõputult keerlema. Kuid see oli mõistagi retoorika, väljakutse mõistmisele ja
inventuurile. Tuberg teeb Ciorani mõtted nähtavaks, jättes niidiotsad siiski
lahku.
Tegemist ei ole muuseumiga, mille koostist
tuleks tingimata säilitada. Tuberg avab ukse ja tuulutab.
[1] „...aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks,tundes head ja kurja.“ – I Ms 3:5.
[2] lm 5-8, 14, 19.
[3] 2Kn 1:2-3, 6, 16.
[4] "On the basis zebub, ‘flies’, the name of the god was interpreted as ‘Lord of the flies’; it was assumed that he was a god who could cause or cure diseases.", Herrmann, "Baal Zebub", in Toorn, K. v. d., Becking, B., & Horst, P. W. v. d. (1999). Dictionary of deities and demons in the Bible DDD (2nd extensively rev. ed.) (154). Leiden; Boston; Grand Rapids, Mich.: Brill; Eerdmans. – Viidatud: Beelzebub. Ingl k Vikipeedia.
[5] Mt 12:24-29; Mk 3:22-26; Lk 11:15-22. Matteuse järgi nimetasid variserid teda ka kurjade vaimude ülemaks.
[6] Edwards, James R. The Gospel according to Mark. The Pillar New Testament commentary. Michigan, Cambridge : Wm. B. Eerdmans Publishing Co., 2002, lk. 120-122.
Vt ka: "It is not as probable that b‘l zbl, which can mean “lord of the (heavenly) dwelling” in Ugaritic, was changed to b‘l zbb to make the divine name an opprobrius epithet. The reading Beelzebul in Mt. 10:25 would then reflect the right form of the name, a wordplay on “master of the house” (Gk oikodespótēs).", McIntosh, "Baal-Zebub", in Bromiley, G. W. (1988; 2002). Vol. 1: The International Standard Bible Encyclopedia, Revised (381). Wm. B. Eerdmans. – Viidatud: Beelzebub. Ingl k Vikipeedia.
Ja :"In contemporary Semitic speech it may have been understood as ‘the master of the house’; if so, this phrase could be used in a double sense in Mt. 10:25b.", Bruce, "Baal-Zebub, Beelzebul", in Wood, D. R. W., & Marshall, I. H. (1996). New Bible dictionary (3rd ed.) (108). Leicester, England; Downers Grove, Ill.: InterVarsity Press. – Samas.
[7] Samas.
[8] Golding, William. Kärbeste jumal. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. (Ingl k 1954.)
[9] Branden, Robert Charles. Satanic conflict and the plot of Matthew. – Studies in biblical literature; vol 89. Peter Lang, 2006, lk. 57-69.
[10] 2Ms 7:14-12:30.
[11] Newman, Harold. An illustrated dictionary of jewelry. Thames & Hudson, 1999, lk 129.
[12] Ainult üksikud liigid hammustavad. – Ehkki näiteks need, keda ma linnalapsena olen seni parmudeks nimetanud, on loodusteadlaste poolt ristitud hallideks kärbesteks. Päris parmud on neist märksa suuremad ja hammustavad veel valusamini.
[13] Püha Arcisus, Narcisus või Narkissos, 300. aasta paiku Kataloonias, Girona linnas elanud pühak. Tema hauast välja tulnud kärbsed olevat kaitsnud Girona linna mitmel korral (katalaanikeelne Vikipeedia nimetab 1285, 1653 ja 1808) prantsuse vallutajate eest. – Narcissus von Gerona, Sant Narcís, Narciso de Gerona (Gerona Narcissus). Saksa-, hispaania- ja katalaanikeelne Vikipeedia, vaadatud 2.12.2013.
[14] Vt viidet 4.
[15] Tuberg, Kertu. Eravestlus autoriga novembris 2010.
[16] Cioran, Emil. Lagunemise lühikursus. Tallinn: Vagabund, 2002.
[3] 2Kn 1:2-3, 6, 16.
[4] "On the basis zebub, ‘flies’, the name of the god was interpreted as ‘Lord of the flies’; it was assumed that he was a god who could cause or cure diseases.", Herrmann, "Baal Zebub", in Toorn, K. v. d., Becking, B., & Horst, P. W. v. d. (1999). Dictionary of deities and demons in the Bible DDD (2nd extensively rev. ed.) (154). Leiden; Boston; Grand Rapids, Mich.: Brill; Eerdmans. – Viidatud: Beelzebub. Ingl k Vikipeedia.
[5] Mt 12:24-29; Mk 3:22-26; Lk 11:15-22. Matteuse järgi nimetasid variserid teda ka kurjade vaimude ülemaks.
[6] Edwards, James R. The Gospel according to Mark. The Pillar New Testament commentary. Michigan, Cambridge : Wm. B. Eerdmans Publishing Co., 2002, lk. 120-122.
Vt ka: "It is not as probable that b‘l zbl, which can mean “lord of the (heavenly) dwelling” in Ugaritic, was changed to b‘l zbb to make the divine name an opprobrius epithet. The reading Beelzebul in Mt. 10:25 would then reflect the right form of the name, a wordplay on “master of the house” (Gk oikodespótēs).", McIntosh, "Baal-Zebub", in Bromiley, G. W. (1988; 2002). Vol. 1: The International Standard Bible Encyclopedia, Revised (381). Wm. B. Eerdmans. – Viidatud: Beelzebub. Ingl k Vikipeedia.
Ja :"In contemporary Semitic speech it may have been understood as ‘the master of the house’; if so, this phrase could be used in a double sense in Mt. 10:25b.", Bruce, "Baal-Zebub, Beelzebul", in Wood, D. R. W., & Marshall, I. H. (1996). New Bible dictionary (3rd ed.) (108). Leicester, England; Downers Grove, Ill.: InterVarsity Press. – Samas.
[7] Samas.
[8] Golding, William. Kärbeste jumal. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. (Ingl k 1954.)
[9] Branden, Robert Charles. Satanic conflict and the plot of Matthew. – Studies in biblical literature; vol 89. Peter Lang, 2006, lk. 57-69.
[10] 2Ms 7:14-12:30.
[11] Newman, Harold. An illustrated dictionary of jewelry. Thames & Hudson, 1999, lk 129.
[12] Ainult üksikud liigid hammustavad. – Ehkki näiteks need, keda ma linnalapsena olen seni parmudeks nimetanud, on loodusteadlaste poolt ristitud hallideks kärbesteks. Päris parmud on neist märksa suuremad ja hammustavad veel valusamini.
[13] Püha Arcisus, Narcisus või Narkissos, 300. aasta paiku Kataloonias, Girona linnas elanud pühak. Tema hauast välja tulnud kärbsed olevat kaitsnud Girona linna mitmel korral (katalaanikeelne Vikipeedia nimetab 1285, 1653 ja 1808) prantsuse vallutajate eest. – Narcissus von Gerona, Sant Narcís, Narciso de Gerona (Gerona Narcissus). Saksa-, hispaania- ja katalaanikeelne Vikipeedia, vaadatud 2.12.2013.
[14] Vt viidet 4.
[15] Tuberg, Kertu. Eravestlus autoriga novembris 2010.
[16] Cioran, Emil. Lagunemise lühikursus. Tallinn: Vagabund, 2002.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar