Osalevad kunstnikud: Anu Purre, Evelyn Müürsepp ja John Grzinich, Indrek Tali, Jaanika Peerna, Joonmeedia, Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu, Kaija Kesa, Kaili-Angela Konno, Laura Põld, Laura Pählapuu, Lembe Ruben, Liisa Kruusmägi, Margot Kask, Pastacas ja Piia Ruber.
Kuraator on Margot Kask.
Näitus käsitleb joonistuse piiratust ja lihtsust.
Avamisel esinevad performance'iga Evelyn Müürsepp ja John Grzinich.
Lisainfo:
Joonistus on tihti esmane, kättesaadavaim ja lihtsaim visuaalne väljendusvahend. Teistesse tehnikatesse ümbertöötlemata joonistus on oma tekkimise vahetu jälg, mis jätab nähtavaks väljendamise protsessis toimunud mõtted ja otsused.
Joonistuse visandlikud ja skemaatilised vormid viitavad idee olekuile algseis, veel materjalidega kohandamata ja teostuseni jõudmata vormides. Ideed võivad selles faasis olla selgemad ja täiuslikumad, kuid ka vastupidi – tooremad, tahumatumad.
Joonistuse kui vahendi piiratus väljendub tihti ka gamma ja mõõdete piiratuses – tihti on see must-valge ja tasapinnaline. Samas võimaldab nappus mõningaid väljenduse ja tõlgenduse vabadusi, mida täpsema väljenduse puhul võib olla keerulisem saavutada.
Näitus käsitleb mälu ja kujutlusvõime suhteid nähtavaga, valdkondadeüleseid tõlkeid ja tõlgendusi, ülestähendatu vormi ja tähenduste töötlust, kujutamise protsessi ja vahendi väljenduslikke võimalusi napi ja tiheda, subjektiivse ja objektiivse ning isikliku ja avaliku telgedel.
Näitus käsitleb mälu ja kujutlusvõime suhteid nähtavaga, valdkondadeüleseid tõlkeid ja tõlgendusi, ülestähendatu vormi ja tähenduste töötlust, kujutamise protsessi ja vahendi väljenduslikke võimalusi napi ja tiheda, subjektiivse ja objektiivse ning isikliku ja avaliku telgedel.
Vahendite poolest kasutatakse nii klassikalisi kui kaasaegseid joonistusvahendeid söest ja paberist seina, põranda, performance'i ja animeeritud videoni.
Avamisel esinevad performance'iga Evelyn Müürsepp ja John Grzinich.
Näituse kujundas Kaili-Angela Konno.
Lisainfo:
Margot Kask
margot.kask@gmail.com
ja http://linnagalerii.parnu.ee/index.php?id=2146
Näitus jääb avatuks 25. veebruarini 2012 teisipäevast reedeni kl 11-17 ja laupäeviti kl 11 - 14.
Täname Kaupo Kangurit.
Tagasiside:
Joon, Silja. Kunstnike käejäljed Pärnu Linnagaleriis. Pärnu Postimees, 7.02.2012.
Sobolev, Mari. Jalutuskäik galeriides. Pretensioonitud jooned. Sirp, 23.02.2012.
Evelyn Müürsepp ja John Grzinich
Suitsu vaba langemine on kohaspetsiifiline videoinstallatsioon, kus on kasutatud suuri videoprojektsioone vabalt allapoole langevast suitsust koos peegelduva põrandapinnaga projektsiooni lähedal. Vaba langemine on midagi sellist, mis on vahetult kogetuna tuttav vaid vähestele ja seda pisikestes annustes, kuigi kõik meist on vaadelnud asju vaba langemise käigus. Suits näib selles installatsioonis vaba oma ilutsevas voolamises põranda poole seni, kuni teadmine, et suits vabal tahtel allapoole tavaliselt ei liigu, vaataja teadvusesse lipsab… Sealt edasi on mõtete kulg juba iga näitusekülastaja kujundada.
Laura Pählapuu
Pastacas (Ramo Teder)
pastakajoonistused
Sobolev, Mari. Jalutuskäik galeriides. Pretensioonitud jooned. Sirp, 23.02.2012.
Evelyn Müürsepp ja John Grzinich
Helikritseldused
performance näituse avamisel
installatsioon helist ja grafiidijoonistustest paberil, 2011
Käimasolev seeria kohaspetsiifilisi uuringuid, kus duo kasutab heli ja joonistamist struktureeritud improvisatsioonis. John helindab ruume ja maastikke, kasutades selleks kohapealt leitud objekte ja materjale. Evelyn joonistab samas jälle üles seda, mida ta kuuleb, monitoorides läbi kõrvaklappide binaural mikrofonide samaaegselt salvestatavaid helisid. Iga improvisatsioon kestab seni, kuni John teeb 360 kraadise ringi ümber Evelyni. Tööd on tavaliselt eksponeeritud nii, et kahe osaleja sensoorsed rollid on ümber vahetatud. Kuulaja võtab visuaalide looja koha ja vaataja võtab helidelooja koha. Mina saan sinuks, sina saad minuks.
installatsioon helist ja grafiidijoonistustest paberil, 2011
Käimasolev seeria kohaspetsiifilisi uuringuid, kus duo kasutab heli ja joonistamist struktureeritud improvisatsioonis. John helindab ruume ja maastikke, kasutades selleks kohapealt leitud objekte ja materjale. Evelyn joonistab samas jälle üles seda, mida ta kuuleb, monitoorides läbi kõrvaklappide binaural mikrofonide samaaegselt salvestatavaid helisid. Iga improvisatsioon kestab seni, kuni John teeb 360 kraadise ringi ümber Evelyni. Tööd on tavaliselt eksponeeritud nii, et kahe osaleja sensoorsed rollid on ümber vahetatud. Kuulaja võtab visuaalide looja koha ja vaataja võtab helidelooja koha. Mina saan sinuks, sina saad minuks.
Jaanika Peerna
Suitsu vaba langemine
videoinstallatsioon kahe projektori ja peeglitega, 2011
Suitsu vaba langemine
videoinstallatsioon kahe projektori ja peeglitega, 2011
Suitsu vaba langemine on kohaspetsiifiline videoinstallatsioon, kus on kasutatud suuri videoprojektsioone vabalt allapoole langevast suitsust koos peegelduva põrandapinnaga projektsiooni lähedal. Vaba langemine on midagi sellist, mis on vahetult kogetuna tuttav vaid vähestele ja seda pisikestes annustes, kuigi kõik meist on vaadelnud asju vaba langemise käigus. Suits näib selles installatsioonis vaba oma ilutsevas voolamises põranda poole seni, kuni teadmine, et suits vabal tahtel allapoole tavaliselt ei liigu, vaataja teadvusesse lipsab… Sealt edasi on mõtete kulg juba iga näitusekülastaja kujundada.
Installatsioon on seekord paigutatud laeakna alla, mis moodustab põrandale asetatud peegelpinnal kahesuunalise valguskaevu. Soojades kliimaoludes on avatud katuseava all olnud vesi, mis säilitab niiskust ja jahedust ning mille pind peegeldab valgust, külmemas kliimas on traditsiooniliselt ehitise keskel kolle, millest tõusev suits ühendab leegid taevavalgusega. Suits on üks väheseid nähtusi, mille loomulik liikumine on suunatud alt üles ja arvatavasti seetõttu on sellele omistatud alumis(t)e ja ülemis(t)e ilma(de) ühendamist meie omaga.
Peerna installatsioonis liigub suits kahelt poolt (meie maailma) kokku ja tekitab omalaadse küllastustunde.
Esmaesitlusel Pariisis, Le château d’Asnières’is toimunud näitusel Vabadus asus see installatsioon trepikojas.
M. K.
M. K.
Jaanika Peerna
Üle serva
grafiit ja erinevad pliiatsid veläänpaberil, 2011
See joonistuste seeria sai alguse peale orkaan Irene kogemist USA idarannikul augustis 2011. Irene tõukel ületas vesi paljusid piire, mille nii inimesed kui loodus ise endale aegade jooksul loonud olid. Jõed lahkusid oma sängidest, terved külad said maalt pühitud vee jõul. Antud joonistused on loodud kahe käega samaaegselt jooni üle ülemise pildiserva niiöelda korduvalt kukutades. Justkui vesi, mis üle serva kukub ja enda liikumisest jälgi jätab. Mulle on oluline mitte vee ega mingi muu materjali üles joonistamine, vaid dünaamika jäädvustamine.
See joonistuste seeria sai alguse peale orkaan Irene kogemist USA idarannikul augustis 2011. Irene tõukel ületas vesi paljusid piire, mille nii inimesed kui loodus ise endale aegade jooksul loonud olid. Jõed lahkusid oma sängidest, terved külad said maalt pühitud vee jõul. Antud joonistused on loodud kahe käega samaaegselt jooni üle ülemise pildiserva niiöelda korduvalt kukutades. Justkui vesi, mis üle serva kukub ja enda liikumisest jälgi jätab. Mulle on oluline mitte vee ega mingi muu materjali üles joonistamine, vaid dünaamika jäädvustamine.
Laura Pählapuu
Coming, Going
grafiit paberil, 2012
Oma kahel joonistusel olen kujutanud tänaval kulgevaid inimesi. Minejad ja tulijad uduses tuisus.
Kaks pöördvõrdelist ent vastandlikku mõistet "coming" ja "going" ilmuvad ja kaovad valgesse tühjusesse. Minu joonistustes ongi oluline koht tühjusel – valgel paberipinnal. Joonistus allutab selle paberilagendiku minimaalsete vahenditega ning paneb oma idee teenistusse.
Oma kahel joonistusel olen kujutanud tänaval kulgevaid inimesi. Minejad ja tulijad uduses tuisus.
Kaks pöördvõrdelist ent vastandlikku mõistet "coming" ja "going" ilmuvad ja kaovad valgesse tühjusesse. Minu joonistustes ongi oluline koht tühjusel – valgel paberipinnal. Joonistus allutab selle paberilagendiku minimaalsete vahenditega ning paneb oma idee teenistusse.
Laura Pählapuu kujutatud olukordi – väljajoonistumist ja kustumist – võib mõtestada ka joonistamise metafoorina.
M. K.
M. K.
Piia Ruber
Kuidas joonistada küsimust. Kõrkus või nõrkus?
foto, digipliiats, digitrükk fotopaberil, 2011 – 2012
foto, digipliiats, digitrükk fotopaberil, 2011 – 2012
Natuke üksindust ja kahekesiolekut ja vertikaalse ja horisontaalse tahte või soovidega seonduvat, enese paigutamist (maailma)ruumi ja eskapismi. See on maailma enese juurde laskmine ainult oma valitud tingimusil või ajal. Ühtpidi kõrkus, teistpidi nõrkus.
Laura Põld
Värske, Kukun. Püüan end kinni, Kogemata rutiin I, II
tekstiil, tikand, pliiats, akrüül alusraamil, iga pilt 60 x 60 cm, 2011
Laura Põllu tikitud toolide seeria on väga naiselik töö. Seeriasse kuulub kuus pilti erinevatest toolidest lastetoolist kiiktoolini. Nende toime keha toetaja ning ülal – mugavalt ja turvaliselt ärkvel, võib-olla ka justnagu süles – hoidjana seostub ema kujundiga. Tikand viitab kusagil kaunistamise ja rikastamise taga samuti turvalisusele, edule ja rõõmule.
Ja siis on seal plekid. Mis oleksid justkui üle tikitud… kaetud või vääristatud?
M. K.
Otsin algmaterjaliks asju, mis on kusagil seisnud ja mitte enam nii hästi lõhnavad või kellegi poolt armastatud ja asetan need protsessi. Taaskasutus. Mälukihistuste ja lehkavate seisnud asjade taaskasutus... Järgmine kiht võib olla vastupidine – ilustav nagu tikand. Ning seejärel hävitan osaliselt, kallan jälle millegagi üle, aga äkki pärast pesen uuesti maha.
Kaili-Angela Konno
alumiiniumplekk, raudplekk, grafiit, värvipliiats, 2012
Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu
Käbi
grafiidijoonistus ja video puiduspoonist põimvaibal, 2011
Mänd on puu, mida kasutatakse kaevandusšahtide toestamisel, sest puit hoiatab kaevureid enne purunemist. Männikäbi soomused on vastavuses Fibonacci jadaga, kus iga liige on võrdne kahe eelneva liikme summaga.
Töö tegeleb eelnevuse, järgnevuse ja ettemääratusega.
pastakajoonistused
pastapliiats paberil, akrüül, grafiit ja pastapliiats vineeril, 2009 – 2012
pastakas on mulle vist umbes teisest klassist saadik kõige harilikum joonistusvahend olnud, sest koolis, tundides, vihikute tahakülgedele, ma pastakaga miskit kogu see aeg jonnasin. meil ju kunstiõpetuse tundides päris joonistada ei lastudki, pidi lõikama, kleepima, liimima ja miskeid pindasid täitma või tupsutama ja seda ma ei osand. ...nii ma olingi selles kunstiõpetuses nõrk
Liisa Kruusmägi
Pealtkuuldud jutud (Ameerika versioon)
kollaaž, tindipliiats, grafiit, värvipliiats, viltpliiats, akrüül paberil 2011
Liisa Kruusmägi pealtkuuldud lugude tekstikatkendid on kogutud USAs tänavatel ja ühistranspordis. Visuaal on kunstniku vaba tõlgendus. Seeria on jätk 2011 suvel Tallinnas, Draakoni galeriis toimunud isiknäitusel esitatud samas võtmes teosele, mille materjal oli kogutud Eestist.
M. K.
Tead, need looduskatastroofid aina suurenevad ja suurenevad.
Mäletad viimast korda, kui me surnuaial käisime?
Su elu saab olema mitu korda lihtsam, kui sa lõpetad joomise.
Ja nüüd võite oma naist suudelda.
See on hull.
See on kena kool, kena. Nad peavad juba 6. klassis valmis olema.
Ta oli keegi teine, ta ei meeldinud mulle. Ja need lapsed... See on kõik.
Oo ei, ma olen Beniga nii lähedaseks saanud.
Võib-olla ma heidan sinu üle nalja.
See on hea, nii hea.
Ma läksin WC-sse ja nägin magavat tüdrukut.
See oli ühe mu sõbra ema kodu.
Ma olin nii et: „Ei ära ava seda!“
Nii et sa tassid mind järgmine kord.
Kui kauaks sa jääd sinna? Väga hea. Okei. Hästi. On see ilus maja? Ma olen seda kindlasti näinud. Kas nad maksavad palju? Tõesti? Mine sealt ära!
Ma mõtlen, et siis, kui ma pean.
Ma pean tassima oma raamatuid 5 tundi.
Ma pean minema varakult, aga ma ei ole selle pärast pahane.
No see on alles kogemus. Ühendriikides reisimine pole keeruline. Me jõuame kohale umbes 2.30. See on Norra aja järgi. Ma tulen Norrast. Kas sulle meeldib aasia toit? Aga India?
Minu arvestuste järgi 1.30. Soome aja järgi on 7 tundi. Jaa. Jaapani. Hiina mitte nii väga. India meeldib ka.
Ma nägin, see on vägev. Mis see on?
Mulle meeldib su soeng. Mul oli see kaamera. See on hea.
Tal on nüüd parem. Ta võttis kõik rohud ära. Nad ütlesid mulle, et see oli tal peas.
Ma valetasin. Jaa! See oli seda väärt!
Ma ei ole kunagi aru saanud sellest Puerto Rico asjast. Narko jaa. Ta ei ole kohutav tegelane. Väga hästi disainitud. Mulle meeldib, kui graafiline see on. Ma olen väga kergesti häiritav.
Ma elan linnas. Keegi ei kakle siin.
Ma keskendusin ideele. See on kindlasti väga võimas.
See liim parandab kõike!
Ta on nii New York.
Lembe Ruben
Lolly popp
must pastapliiats paberil, 2012
Lutsukomm täidab piltidel erinevaid rolle.
Pealtnäha on ta hea ja ihaldusväärne, sisult sünteetiline ja mürgine.
Iidol, keda kummardada. Ilus unelm, mille poole pürgida ja mille järgi joonduda. Kõik see, millega massid kergesti kaasa lähevad; pimestav eeskuju; moeikoon; ahvatlev, aga sisutühi; edev ja võimukas; kohustuslik – sa pead teda lutsima ka siis, kui ei taha.
Iidol, keda kummardada. Ilus unelm, mille poole pürgida ja mille järgi joonduda. Kõik see, millega massid kergesti kaasa lähevad; pimestav eeskuju; moeikoon; ahvatlev, aga sisutühi; edev ja võimukas; kohustuslik – sa pead teda lutsima ka siis, kui ei taha.
Margot Kask
Peeker
video, 1'2''
Video kujutab kaare, rinna ja anuma suhteid andmise ja hoidmise kontekstis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar